Muudatused pakendialase arvestuse pidamises

  1. Metallpakendite liigitamise muutus. Edaspidi on vaja metallpakendeid liigitada kaheks: mustmetall ja värviline metall (alumiinium). Kuivõrd 2021. aruandlusaasta juba kestab, siis pakendialases aruandluses on vaja eraldi liike hakata eristama 2022. aastal ning need andmed esitatakse pakendiregistrisse 2023. aastal.
  2. Muudatused pakendiregistrisse andmete esitamisel (seotud pakendiregistri arendustöödega ja pakendiregistri põhimääruse muudatustega, mis kehtestatakse pärast pakendiseaduse muudatuste jõustumist):
    • Pakendiregistrisse tuleb esitada teave pakendimaterjali toksilisuse või ohtlikkuse kohta juhul, kui see ületab pakendiseaduse § 14 sätestatud piirmäärasid. Pakendiseaduse § 14 lg 1 kohaselt ei tohi raskemetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. Nimetatud teave tuleb esitada esmakordselt registrisse 2022. aastal;
    • Pakendiregistrisse andmete esitamisel tuleb eristada turule lastud pakendite koguses müügipakendeid veo- ja rühmapakenditest. Andmed tuleb esitada registrisse esmakordselt 2023. aastal, 2022. aruandlusperioodi kohta;
    • Registrisse tuleb Eesti turule lastud korduskasutuspakendite kohta hakata esitama andmeid esmakordselt turule lastud korduskasutuspakendite koguste kohta (lisaks hetkel käibelt kõrvaldatud korduskasutuspakendite kogustele) ning info korduskasutuspakendi keskmise aastase ringluskordade arvu kohta (ehk mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit aasta jooksul korduvalt). Arvestust tuleb hakata pidama uut moodi alates 2022. aastast ning esmakordselt esitatakse pakendiregistrisse need andmed 2023. aastal;
    • Ettevõtete kohta, kes omavad taaskasutusorganisatsioonidega kehtivaid lepinguid, kuid kes ei ole aruandlusperioodil pakendeid turule lastud, esitatakse edaspidi pakendiregistrisse info, et ettevõttel ei toimunud antud perioodil pakendialast tegevust;
    • Uued andmete esitamise tähtajad. Pakendialane aruanne ja taaskasutamise tõendid tuleb pakendiregistrisse esitada hiljemalt 31. märtsiks (esmakordselt 2022. aastal). Auditeeritud aruanne tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks;
    • Edaspidi kantakse pakendiregistrisse taaskasutusorganisatsiooni osanike, aktsionäride, liikmete ja taaskasutusorganisatsiooniga lepingu sõlminud pakendiettevõtjate nimed, äriregistri koodid, taaskasutusorganisatsiooniga sõlmitud lepingu number ning kehtivuse aeg;
    • Pakendiregistris avalikustatakse edaspidi järgmised andmed: taaskasutusorganisatsiooni osanike, aktsionäride, liikmete ja taaskasutusorganisatsiooniga lepingu sõlminud pakendiettevõtjate nimi ja äriregistri kood. Samuti avalikustatakse pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni poolt jäätmekäitluse sihtarvude saavutamise info.

Taaskasutusorganisatsioonide teenustasud

Taaskasutusorganisatsiooni kohustus on ka tagada, et pakendiettevõtjale teenustasu arvutamisel on arvesse võetud toodete vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust ning ohtlike ainete olemasolu, lähtudes seejuures olelusringil põhinevast käsitlusviisist. See tähendab, et taaskasutusorganisatsioonil on võimalik hinnakirja kujundamisel arvestada materjalide ringlussevõetavust ja määrata tasud vastavalt materjaliliikidele. Näiteks on võimalik erinevad teenustasud seada HDPE, PET, alumiiniumi, klaasi jm korral.

Muudatused audiitorkontrolli nõuetes

Jäätmete raamdirektiivist tuleneva nõudega seoses laieneb audiitorkontrolli eesmärk. Alates 15.05.2021 hõlmab audiitorkontroll nii pakendiregistrisse esitavate andmete kui ka pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimise kontrolli. Nõue rakendub 2020. aasta aruande esitamisel pakendiregistrisse. Täpsemad nõuded on kirjeldatud Paks § 241

Rakenduvad mitmed leevendused võrreldes seniste audiitorkontrolli nõuetega:

  1. Muutub audiitorkontrolli lävend. Pakendialast aruannet on vaja edaspidi lasta auditeerida, juhul kui turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas (seni kehtis kohustus kui turule lasti vähemalt 5 tonni pakendeid aastas). Leevendus kehtib ka 2020. aasta aruande esitamisel, mis tuleb esitada pakendiregistrisse hiljemalt 1. septembriks 2021.a;
  2. Hakkab kehtima audiitorkontrolli vabastus kolmeks aastaks. Eeltoodud leevendus hakkab kehtima alates 2020. aasta aruande audiitorkontrollist, mis on läbi viidud arvestades 15.05.2021 jõustuva seaduse nõudeid (sh on teostatud ka finantsjuhtimise audit). Juhul, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on esitatud modifitseerimata (st märkusteta), siis pakendiettevõtja on kohustatud järgmise audiitorkontrolli tegema 2024. aasta andmete kohta;
  3. Keskkonnaametil on õigus põhjendatud juhtudel nõuda pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kulul audiitorkontrolli teostamist. Nimetatud õigust kasutab Keskkonnaamet vaid põhjendatud kahtluse korral järelevalve menetluse käigus ning teeb seda läbi kaalutletud ja põhjendatud haldusakti.

Muudatused tagatisrahasüsteemis

Pakendiettevõtjale tekib võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ning siirupi ühekorrapakendile ja korduskasutuspakendile.

Uued pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud

  1. Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 65 protsenti ringlusse võtta;
  2. Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta;
  3. Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
    • plast – 50 protsenti;
    • puit – 25 protsenti;
    • mustmetall – 70 protsenti;
    • alumiinium – 50 protsenti;
    • klaas – 70 protsenti;
    • paber ja kartong – 75 protsenti.
  4. Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:
    • plast – 55 protsenti;
    • puit – 30 protsenti;
    • mustmetall – 80 protsenti;
    • alumiinium – 60 protsenti;
    • klaas – 75 protsenti;
    • paber ja kartong – 85 protsenti.

Pakendijäätmete ringlussevõtu sihtarvud on miinimumnõuded, mis tuleb saavutada.

Volitatud esindaja

Pakendiettevõtjatele, kelle asukoht on väljaspool Eestit, kuid kes lasevad oma tooteid Eestis turule, kehtestatakse nõue määrata volitatud esindaja, kelle kaudu pakendiettevõtja täidab talle seadusega pandud laiendatud tootjavastutuse põhimõttest tulenevaid kohustusi. Andmed pakendiettevõtja volitatud esindaja kohta tuleb esitada pakendiregistrisse.

Muudatused tarbijate informeerimises

Pakendiettevõtja, kes müüb pakendatud kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab müügikohas andma edaspidi infot lisaks pakendi tagasivõtmise kohast ka jäätmetekke ja prügistamise vältimise kohta.

Samuti on taaskasutusorganisatsioonide kohustuseks pöörata avalikkuse ja tarbijate teavitamisel tähelepanu jäätmetekke ja prügistamise vältimisele.

Muudatused pakendijäätmete käitlemise korraldamisel

Jäätmeseaduse muudatus loob võimaluse kohaliku omavalitsuse üksusele korraldada tekkekohalt pakendijäätmete kogumist. Kohaliku omavalituse üksus võib seda teha kokkuleppel taaskasutusorganisatsioonidega. See tähendab, et täpsemad tingimused lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni(de) ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelises kokkuleppes. Oluline on, et taaskasutusorganisatsioonidele tagatakse osalemine pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga ning pakendiseaduse kohaselt võib taaskasutusorganisatsioon kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada avalike pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu proportsionaalselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega liitunute arvuga. Kui kokkulepet taaskasutusorganisatsioonidega ei saavutata, siis toimub pakendijäätmete kogumine nii tekkekohalt kui ka avaliku kogumisvõrgustiku kaudu. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud JäätS § 31 lõike 5 või § 66 lõike 2 kohaselt ning jäätmevaldajalt kogutakse pakendijäätmete tekkekohal kogumise teenuse tasuna rohkem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, ei ole jäätmevaldajal kohustust selle teenusega korraldatud jäätmeveo korras liituda. Oluline on, et jäätmevaldajal on kõrgema teenuse tasu puhul otsustusõigus ja valikuvõimalus, kas kasutada pakendijäätmete tekkekohalt kogumise teenust vastava tasu eest või viia pakendijäätmed avalikku pakendijäätmete kogumiskohta.

 

Scroll to Top