Mida me oma prügiga peale hakkame?

Ametnikud kurdavad piltlikult öeldes, et eestlane on üks ropp ja must inimene, kes ei taha prügi sorteerida, sellepärast on riigil nüüd häda käes ja ähvardavad trahvid.

Täpsemalt teeb muret olmeprügi, millest kuidagi ei saa ringlusesse võetud enam kui kolmandik.

Paar nädalat tagasi teatas Euroopa Komisjon, et Eesti pole jäätme-eesmärke täitnud ja ees võib oodata trahv. Kui suur trahv olla võiks, keeldus kliimaministeerium praegu ütlemast. «Kui silmas peetakse, et mis saab juhul, kui Eesti ei täida 2025. aastaks olemjäätmete ringlussevõtu eesmärki, siis selles osas on trahvist praegu kindlasti vara rääkida,» ütles kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais.

Alles kevadel oli Soomlais varmam ERRile vastuseid andma. Siis rääkis ta, et trahv oleks kaheosaline: põhitrahv ja karistusmakse. Viimane on makse iga kohtuotsusele järgneva päeva eest suurusjärgus 3000 eurot päev ehk ligi 1,4 miljonit eurot aastas. Kõige varem võiks trahviotsus tulla Eestile 2026. aastal. Samas, tehniliselt võttes maksab Eesti maksumaksja juba üht prügitrahvi: ringlusesse võtmata plastjäätmete eest peab Eesti kliimaministeeriumi rehkenduste järgi Euroopa Liidule 2022. aasta eest välja käima 24 miljonit eurot.

Eesmärgid jooksevad eest

Euroopa Liidu kunagine käsk oli, et Eestis võetaks 2025. aastaks ringlusse vähemalt 55 protsenti olmeprügist. Soomlaisi andmetel on see eesmärk aga juba unustatud – vahepeal on sihti tõstetud, samal ajal kui tegelik ringlusessevõtt tammub aastaid 30 protsendi juures. «Mida kauem käivad arutelud muudatuste ja nende vajalikkuse üle, seda väiksem on tõenäosus, et kokkulepitud muudatused õigeks ajaks mõju avaldada jõuavad. Kliimaministeerium teeb kõik endast oleneva, et muudatused saaksid võimalikult kiiresti kokku lepitud ja ellu viidud,» ütles Soomlais. «Samas tuleb tähele panna, et aastaks 2030 ja 2035 on seatud uued, veel kõrgemad ringluseesmärgid, vastavalt 60 ja 65 protsenti, mistõttu on igal juhul muudatused vajalikud, sest ilma nendeta ei ole võimalik saavutada ka edasisi eesmärke.»

Käsk on käsk, aga kuhu need jäätmed siis panna? Praegu läheb 47 protsenti Eesti olmeprügist Iru jäätmejaamas tulle. Jaam võtab rõõmuga vastu kõik jäätmed, mis sinna viiakse, ja maksab nende eest pealegi, nii et jäätmefirmadel polegi erilist tahtmist prügi ümbertöötlemisega jändama hakata.

Mida on seni tehtud

Kliimaministeerium loodi alles tänavu, aga prügitrahvi hirmus on Eesti elanud juba aastaid. Mida selle vältimiseks on tehtud?

2019. aastal esitas keskkonnaministeerium ettepanekud, mille rakendamine oleks eeldatavasti olmejäätmete ringlussesse võtmise määra praegusega võrreldes oluliselt suurendanud, kuid need ei leidnud toetust.

2020. aastal tehti segaolmejäätmete koostise uuring, et saada selge ülevaade, mida segaolmejäätmed sisaldavad.

2021. aastal valmis Maailmapanga ekspertide uuring Eesti olmejäätmete valdkonnast, mis keskendus peamiselt küsimusele, kuidas saavutada vähemalt 55 protsendi olmejäätmete ringlussevõtt.

2021. aastal tegi keskkonnaministeerium ettepaneku tõsta ladestustasu ja kehtestada plastpakendijäätmetele saastetasu, kuid see ei leidnud toetust.

2022. aastal alustas keskkonnaministeerium jäätmete digiteerimise projektiga, et muuta andmevahetus ettevõtete ja riigi vahel kiiremaks ja täpsemaks ning muuta süsteem tervikuna inimese jaoks läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks

Viimastel aastatel on lisaks ellu viidud mitmeid jäätmete liigiti kogumise teadlikkuse tõstmisele suunatud projekte ja kampaaniaid. Liigiti kogumist on propageerinud ka keskkonnaamet.

Aastail 2014–2020 suunati jäätmete kogumisse ja töötlusse ligi 12 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusi. Aastail 2021–2027 kulub veelgi rohkem, ligi 70 miljonit eurot jäätmetekke vältimiseks, jäätmete liigiti kogumiseks ja jäätmete ringlussevõtu edendamiseks. Lisaks toetatakse väiksemaid projekte Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu.

Ja nagu ütles jäätmefirma Ragn-Sellsi juht Kai Realo, Eestis sisuliselt polegi vastavat tööstusharu.

Sama kinnitab kliimaministeerium. «Kõiki jäätmeliike me praegu Eestis tõesti taaskasutusse võtta ei suuda ja seetõttu viiakse olmejäätmeid näiteks Soome ja Lätti,» ütles Soomlais.

Küll aga on riigil plaanis suunata enam kui 20 miljonit eurot Euroopa Liidu toetusraha ringlussevõtu arendamisse, lisas ta. «Kui prügi liigiti kogumine paraneb ja tekivad niinimetatud puhtad jäätmevood, suureneb kindlasti huvi ka selliste investeerimisvõimaluste vastu ja kasvab ka meie võimekus jäätmeid ringlusse võtta.»

Niisiis läks eelmisel aastal 47 protsenti jäätmetest tulle, 30 protsenti ümbertöötlemisele ja üheksa protsenti ladestati prügilatesse. Kuna ringlusse peaks minema 55 protsenti prügist, peaks see 25-protsendiline hüpe tulema osalt põletamise ja osalt ladestamise arvelt.

Üksmeel hinnatõusu asjus

Jäätmereformi kava tekitab inimestel kaks suurt küsimust: mida me tegema peame ja kas midagi peab juurde maksma?

Esimesele küsimusele vastust alles otsitakse. Kaalutakse, kas seada iga maja juurde neli-viis prügikasti või panna üles piirkondlikud suuremad kogumiskastid; kuidas jäätmeid liigiti sorteerida, kes mille eest maksab ja mida selle hoolsalt sorteeritud prügiga üldse peale hakata.

Teises küsimuses valitseb asjaosaliste seas üksmeel: arved tuleb suuremaks kirjutada. Nimelt toob reform kaasa omavalitsuste kehtestatava prügimaksu, tõusevad riiklikud tasud (näiteks ladestamistasu), lisanduvad trahvid valesti sorteerimise eest ning lõpuks tahavad ka prügivedajad hinda tõsta, nagu ütles jäätmefirma Ragn-Sells juht Kai Realo.

Silma hakkavad nii otsesed kui ka kaudsed kulud. Iseasi, kas kõik need kulud ongi vajalikud.

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon juht Siret Kivilo

Kalkulatsioone, kui palju siis prügiarved kasvavad, kliimaministeeriumil ette näidata pole – pall olevat omavalitsuste ja jäätmevedajate käes.

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon juht Siret Kivilo nentis, et asi läheb tarbijate jaoks kallimaks. «Kulud kindlasti kasvavad. Ridade vahelt paistavad nii otsesed kui ka kaudsed kulud. Küsimus on, kas kulud on asjakohased ja vajalikud ning need osapoolte vahel õiglaselt ja mõistlikult jaotuvad. Vastuse sellele annaks põhjalik numbriline prognoos, mida kahjuks veel ei ole,» rääkis Kivilo.

Reformiga on ka see mure, et pole teada, millised väljatöötamiskavatsuses toodud lahendused käiku lähevad ja tööle hakkavad.

Näiteks kui kehtestatakse kohustuslik pakendijäätmete tekkekohal liigiti kogumine, mida hakkab korraldama kohalik omavalitsus, siis taaskasutusorganisatsioonid peavad oma pakendikonteinerite võrgustiku ümber korraldama. «Igast koduväravast pakendijäätmete üleskorjamise kulu on kindlasti suurem kui kogumine pakendipunktidest,» seletas Kivilo. «Asjaolu, et pakendite tekkekohal kogumine on kellelegi mugav ja meeldiv, ei ole määrav argument.»

Kivilo tõi välja, et seaduseelnõus on ka palju segadust, näiteks kuidas pakendeid liigitada. «Üks pakend võib sõltuvalt kasutusviisist või tekkekohast olla nii müügipakend kui ka veo- ja rühmapakend. Näiteks jahukott võib olla müügipakend, kui ostetakse kogu kotitäis jahu korraga. Kui samast kotist müüakse jahu jaokaupa, siis ei ole seesama kott enam müügipakend, vaid veo- ja rühmapakend,» selgitas ta. Müügipakendeid tekib nii kodudes kui ka tööstuses ja nende üle arvepidamine on ülim bürokraatia. Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, kui suur osa müügipakenditest on kogutud või võetud ringlusesse.

«Looduse kaitsmine on oluline, kuid jäätmereformi raames plaanitavad seadusemuudatused võivad kaasa tuua olulise kulude kasvu, mis nõrgendab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning muudab tarbijale elu kallimaks,» rääkis Kivilo.

Prügimaksust on räägitud, aga pole selge, kas selle kehtestamine on õigus või kohustus.

valdade ja linnade liidu juht Veikko Luhalaid

Reformikava näeb ette, et tulevikus hakkavad omavalitsused kasseerima prügimaksu. Veikko Luhalaid omavalitsusi ühendavast linnade ja valdade liidust märkis aga, et veel pole selge seegi, kas omavalitsused on kohustatud maksu kehtestama või antakse neile selleks õigus.

«Ka tasu määra pole ette antud. See kujuneb vajaduspõhiselt ning iga omavalitsus saab otsustada, milliseid kulusid peab jäätmetasu katma,» ütles Luhalaid. Veel pole omavalitsused selliseid arvutusi tegema hakanud.

«Kui lähtuda teadmisest, et praegused jäätmeveo hinnad on pigem madalad ega kata kulusid, võib eeldada, et jäätmetasu rakendamisel hinnad tõusevad. Parem teenus maksabki rohkem,» leidis Luhalaid.

Samas kehtib ka põhimõte, et liigiti kogutud jäätmeid saab ära anda odavamalt kui sorteerimata prügi või lausa tasuta. Seetõttu on reformi eesmärke arvestades ka võimalik, et jäätmeid korralikult liigiti koguva inimese jaoks hind ei kasvagi. Kes aga liigiti koguda ei viitsi, see peabki rohkem maksma, nagu sedastas Luhalaid.

Põletusmaksu tuleb veel analüüsida

Jäätmete põletamise maksustamiseks on mitu moodust, ütleb Enefit Greeni kommunikatsioonijuht Kadri Korsten. Lihtsalt uue maksu kehtestamine võib kaasa tuua soojusenergia hinna tõusu.

Millist mõju prügipõletusmaks Enefit Greenile avaldab?

Põletusmaksu on võimalik kehtestada mitut moodi ja alternatiivide mõju on väga erinev. Põletusmaksu mõju on täpsemalt hindamata ja see vajab koos kliimaministeeriumiga analüüsimist. Suurim otsene kõrvalmõju on seotud toasooja hinna tõusuga Tallinnas ja Maardus.

Iru jäätmeenergia elektrijaamas segaolmejäätmetest toodetava soojuse hind on praegu 7,98 eurot megavatt-tunni kohta. Tegemist on kõige odavamalt toodetud soojusega Eestis.

Irus toodetud soojus katab olenevalt aastast 20–25 protsenti soojusenergia tarbimisest Tallinnas ja Maardus. Lihtsalt täiendava maksu kehtestamine võib muuta jäätmetest energia tootmise kallimaks.

Iru jaama ärimudel on selline, et jäätmevedajad maksavad, et saaksid prügi Iru jäätmejaama viia, et see seal ära põletataks. Seega, toorme poole pealt Enefitil justkui kulusid ei ole. Miks siis on Enefit määranud toasooja hinnaks ligi 70 eurot MWh kohta?

Enefit Green ei määra lõpptarbijatele toasooja hinda. Jäätmevedajate makstava väravatasu tõttu ongi Enefit Greeni müüdav soojus nii odav. Enefit Green müüb toodetava soojuse Tallinna Kaugküttevõrgule. Kaugküttevõrk kujundab lõpphinna tarbijale ning selle piirhinna kinnitab konkurentsiamet.

Tasuta kütus katlamajale

Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass näeb jäätmemajanduse põhiprobleemi selles, et börsifirma Enefit Greeni jäätmepõletusjaam töötleb jäätmeid väga suure rentaablusega. «Eesti jäätmeturg on ebaloogiline. Tarbijatele öeldakse, et tuleb piirata jäätmete sattumist prügilasse, tuleb ladestusmaksu tõsta – aga sellega loogika lõpeb. Iru jaam on võimeline põletama poole Eesti olmeprügist ja põletab ka. Seega, probleem on põletamises, ent kuna Enefiti turupositsiooni kindlustamine on olnud poliitikutele oluline, ei ole ringmajandus arenenud,» rääkis Krass.

Energiafirma Enefit turupositsiooni kindlustamisega on kogu ringmajanduse arendamine ära unustatud.

Eesti Omanike Keskliidu juht Andry Krass

Prügipõletuse ülikõrge rentaablus väljendub selles, et Enefit Green suudab toota jäätmetest ühe megavatt-tunni jagu soojusenergiat seitsme euro eest, samas kui soojusenergia keskmine müügihind Eestis on 80 eurot. Seega, mida kõrgemat hinda maksavad jäätmete äraandmise eest tarbijad, seda odavam on Enefit Greenis toodetud soojusenergia.

«Jäätmete sorteerimisele on selline olukord mõjunud laastavalt, mistõttu on juba aastaid räägitud prügipõletusmaksu kehtestamise vajadusest. Iga minister, kes tööle tuleb, lubab seda esimese asjana, aga tehtud pole midagi. Ilma põletusmaksuta aga ringmajandust toimima ei saa,» ütles Krass.

Ringmajanduse arengust rääkides märkis Krass, et Enefit Greeniga ei tihka keegi rinda pistma hakata. «Enefit kontrollib poolt turust ja äri on nende jaoks olulisem kui ringmajandus. Kui keegi tuleb Enefitiga konkureerima, hakkab Enefit Green oma jäätmete vastuvõtuhinda langetama ja praeguses olukorras võib ta endale lubada isegi kümnekordset hinnalangust,» ütles Krass.

​Sigrid​ Soomlais kliimaministeeriumist aga kinnitab, et jäätmepõletusmaksu ei tule. «Me ei ole välja pakkunud tasumäära jäätmete põletamisele. Oleme esitanud kaks lahendusvarianti: kas kehtestada jäätmepõletusele keskkonnatasu või liita Iru Elektrijaam Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemissüsteemiga,» sõnas ta.

Ettepanekud on tehtud eeldusel, et need mõjutavad Iru jäätmete vastuvõtuhinda ning praegu kallim ringlussevõtt muutub hoopis odavamaks. Küll aga võib jäätmete põletamine olla odavam kui ladestamine, kuna jäätmete põletamine energia saamise eesmärgil on jäätmehierarhias soositum.

Allikas: majandus.postimees.ee 02.12.2023

Scroll to Top