Palun ärge tooge olmeprügi pakendikonteineritesse või nende kõrvale.
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on tootjate poolt loodud ettevõte, mille ülesandeks on koguda ja taaskasutada võimalikult palju pakendijäätmeid.
Mõistlik tarbimine koos oskusliku taaskasutamisega säästab loodusressursse ja vähendab jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale.
Kuigi igal kortermajal või eramul on võimalus tellida oma maja tarbeks eraldi pakendikonteiner, ei ole see ruumipuudusel või muul põhjusel alati võimalik. Selleks, et elanikud saaksid mugavalt ja kulusid kandmata vabaneda pakendijäätmetest, on ETO paigutanud sadu pakendikonteinereid avalikult kasutatavatesse kohtadesse võimalikult elamute lähedale. Pakendijäätmed peavad olema enne konteinerisse toomist liigiti sorditud ning tühjad (tühjaks nõrutatud ja võimalikult kuivad).
Pakendeid eraldi kogudes on võimalik koduse prügiveo kuludelt kokku hoida, sest avalikud pakendikonteinerid on kõikidele tasuta kasutamiseks.
ETO kogub ja taaskasutab aastas üle 25 tuhande tonni pakendeid tänu headele inimestele, kes pakendid liigiti koguvad ja pakendikonteineritesse toovad.
Tänapäeval on jäätmetest vabanemiseks head võimalused – kohalikud omavalitsused jagavad infot ning korraldavad olmejäätmete veo, kodused biolagunevaid jäätmeid võib kompostida, pakendite ja probleemtoodete käitlemise eest vastutavad tootjad.
Enamustes omavalitsustes on olemas jäätmejaamad, kuhu elanikud saavad teatud liiki jäätmed kas tasuta või sümboolse tasu eest ära anda. Kodulehel www.kuhuviia.ee on info kõikide jäätmeliikide äraandmise võimalustest.
Kuid miks ikkagi lagastatakse, reostatakse ja saastatakse loodust?
Prügi toomine pakendikonteinerisse on väga paha tegu. Sellega näidatakse üles hoolimatust nende inimeste suhtes, kes on toonud pakendikonteinerisse sorteeritud ja puhtad pakendijäätmed. Üks prügikott toidujäätmetega võib rikkuda konteineritäie puhast pakendimaterjali, muutes selle taaskasutamiseks kõlbmatuks.
Pakendikonteinerisse või nende kõrvale olme – ja muu prügi nagu ehitusjäätmete, mööbli, rõivaste ja jalanõude toomine on samuti seaduserikkumine, mille eest on ette nähtud kopsakas trahv.
Keskkonnahoidliku käitumise ajendiks on motiiv, mis suunab õige asja nimel tegutsema. Mis innustaks meid senisest rohkem hoolima loodusest – tekitama vähem prügi ja viima selle ette nähtud kohta ning hoidma puhtust ka oma koduuksest kaugemal – kas majanduslik tasuvus, seadusekuulekus või südametunnistus? Need on küsimused, millle on otsitud lahendust nii riigi kui omavalitsuse tasemel, kuid kahjuks tegeleme täna jätkuvalt probleemiga, mida iseloomustab juuresolev foto.
Üldinimlikud väärtused nagu lugupidav suhtumine iseendasse, teistesse ja keskkonda kujunevad lapseeas ja täiskasvanute eeskujul. Seega palun, ärge lagastage avalikku linnaruumi ja pakendikonteinerite ümbrust! Lootuses, et kunagi, põlvkond edasi, on elu senisest parem, puhtam, ilusam.
Siret Kivilo
Juhatuse liige
Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO)