Jäätmevaldkonna soovituskiri seoses jõustunud jäätme- ja pakendiseaduse
muudatustega
Mai 2021
Kindlasti olete juba kursis, et Riigikogus pikalt menetluses olnud jäätmeseaduse ja
pakendiseaduse muutmise seadus on nüüdseks vastu võetud, välja kuulutatud ja ka Riigi
Teatajas avaldatud (jõustumine 15.05.2021). Oleme teile ka varasemalt edastanud
muudatustega seonduvat, et saaksite oma koostatavates dokumentides nendega juba
arvestada, kuid siinkohal koondame ülevaate, millega kohalikel omavalitsustel nüüdsest
kindlasti arvestada tuleb. Kõikide muudatuste kohta käivad selgitused on toodud ka seaduse
seletuskirjas (leitav ka Riigi Teataja kaudu), mida soovitame seaduse sätete paremaks
mõistmiseks lugeda.
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava ei pea enam sisaldama valdkonna arengukavaga
täpselt samu komponente. Komponendid, millega tuleb jäätmekava koostamisel arvestada, on
toodud jäätmeseaduse (JäätS) § 42 lõikes 3. Ka varasemalt on pidanud kohaliku omavalitsuse
üksuse jäätmekava sisaldama jäätmete liigiti kogumise arendamist koos tähtaegadega
konkreetsete jäätmeliikide kaupa., kuid varasemalt oli võimalus paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise korraldamisest kõrvale kalduda, viidates asjaolule, et see ei
ole tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav. Nüüd on lisandunud erandite
rakendamise võimalus, mis tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus soovib teatud jäätmete
liigiti kogumisele rakendada erandeid, tuleb edaspidi seda käsitleda ja põhjendada jäätmekavas.
Sõnastus on muudetud nii § 14 lg 12 kui ka § 31 lg 3 ning selleks, et liigiti kogumisest erandeid
teha tuleb järgida § 31 lg 6. Erandite tegemist ei pea jäätmekavas käsitlema, kui jäätmeid
kogutakse liigiti ja erandeid ei tehta. Erandite all mõistetakse muu hulgas sarnaste inertsete
omadustega jäätmeliikide kooskogumist, näiteks metall ja plast nii materjalina kui ka
pakendijäätmetena, paber ja kartong nii materjalina kui pakendijäätmetena ning biolagunevaid
aia- ja haljastujäätmed ja köögi- ja sööklajäätmed. Teatavat liiki jäätmeid võib koos koguda,
tingimusel, et see ei takista jäätmete kvaliteetset ringlussevõttu ega muud taaskasutamist
kooskõlas jäätmehierarhiaga.
Kui kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas JäätS § 31 lõikes 6 toodud tingimustel erandite
tegemist ei ole käsitletud, siis erandeid rakendada ei ole lubatud. Erandite rakendamiseks peab 2
kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava edaspidi sisaldama analüüsi, mis hõlmab erandite
rakendamise põhjendust ja väidetavaid vabastamise asjaolusid ja nende aluste esinemist.
Ka see, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et liigiti kogumine ei ole tehniliselt, keskkonna
seisukohast ja majanduslikult teostatav, siis tuleb seda läbi analüüsi tõestada. Jäätmete liigiti
kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda ainult põhjendatud juhtudel, näiteks juhul, kui
teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt asustatud
piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu, või toob
kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Selliste juhtumite hindamisel tuleb võtta
arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid ning
kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumisel ja töötlemisel avalduvast negatiivsest
mõjust keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide
jaoks turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis
võivad jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada.
Üldisest jäätmete liigiti kogumise kohustusest võib kõrvale kalduda ka muudel nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel, mida kohaliku omavalitsuse üksus analüüsib kohalikke olusid arvestades.
Näiteks juhul, kui teatavate jäätmevoogude liigiti kogumine põhjustaks kõrvalistes ja hõredalt
asustatud piirkondades negatiivset keskkonnamõju, mis kaalub üles selle üldise keskkonnakasu,
või toob kaasa ebaproportsionaalsed majanduslikud kulud. Halvasti ligipääsetavates
piirkondades või asukohtades, kus teekoormus ei võimalda raskete jäätmeautode ligipääsu,
tuleb alternatiivina kaaluda väiksemate autode (mikrobusside) kasutamist ja küla või mitme
majapidamise tarbeks ühise jäätmemaja rajamist, kus liigiti kogumine on võimalik.
Samuti võib teatud liiki jäätmeid koos koguda, kui on tagatud, et jäätmekäitluskohas, kuhu
jäätmed suunatakse, toimub jäätmete sortimine, mille järel on võimalik jäätmed
korduskasutuseks ette valmistada, ringlusse võtta või teha muid taaskasutamistoiminguid,
kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel
saavutatavaga. Näiteks võivad kohaliku omavalitsuse üksused, taaskasutusorganisatsioonid ja
jäätmevedajad leppida omavahel kokku, et teatud jäätmete liigiti kogumine ühildatakse
materjalipõhiselt pakendijäätmete kogumisega (eeldusel, et mittepakendijäätmete kogumise
eest kehtestatava tasu kannab jäätmevaldaja). Sellist lahendust saab kasutada ainult jäätmete
tekkekohalt kogumisel, mitte pakendijäätmete avalikust võrgust kogumise korral.
Majanduslikel põhjustel jäätmete liigiti kogumise korraldamisest erandite rakendamisel tuleb
võtta arvesse liigiti kogumise üldist majanduslikku kasu, sealhulgas välditud otseseid kulusid
ning kulusid, mis on tingitud segaolmejäätmete kogumise ja töötlemise negatiivsest mõjust
keskkonnale ja tervisele, teiseste toorainete müügist saadavat tulu ja selliste materjalide jaoks
turgude loomise võimalust, samuti jäätmetekitajate ja toodete tootjate makseid, mis võivad
jäätmekäitlussüsteemide kulutõhusust veelgi parandada. Liigiti kogumisest majanduslikel
põhjustel tehtav erand peab sisaldama arvutuslikku analüüsi, mis tõendab, et teatud jäätmete
liigiti kogumisega kaasnevad kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil ebaproportsionaalselt
suured majanduslikud kulud, arvestades muu hulgas saastaja maksab põhimõtet. Arvestada 3
tuleb, et liigiti kogudes saadakse ringlussevõtuks parema kvaliteediga materjal, mis vähendab
keskkonna- ja tervisekahju kulusid.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava peab edaspidi sisaldama ringlussevõtuks või muuks
taaskasutamiseks sobivate jäätmete, eelkõige olmejäätmete ja biolagunevate jäätmete
ladestamise vähendamise saavutamise plaani ja ladestamise piiramiseks võetud meetmeid.
Näiteks nähakse ette, et tõhustades biolagunevate jäätmete liigiti kogumist ning korraldatakse
käitluskoha hankeid, mis ei võimalda segaolmejäätmete prügilas ladestamist.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava peab edaspidi sisaldama pakendite ja pakendijäätmete
käitlemise kava (peatükis/alapeatükis), kus on kirjeldatud nii olemasolevate pakendijäätmete
kogumise mahutite asukohti, nende tühjendamise reegleid, samuti perspektiivi, kuidas
kavandatakse pakendijäätmete kogumist parandada jms. Pakendijäätmete konteinerite
asukohad võib kuvada kaardil või lisada nimekiri asukohtade aadressidega. Kirjelduses esitatakse
ka prognoositavad pakendijäätmete kogused, mida konteinervõrguga kogutakse.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava peab edaspidi sisaldama asjakohaste kvalitatiivsete ja
kvantitatiivsete näitajaid ja sihtmäärasid. Need võivad muu hulgas hõlmata eesmärke tekkivate
jäätmete koguse ja nende töötlemise kohta või kõrvaldatavate või energia taaskasutamiseks
kasutatavate olmejäätmete kohta.
Ühtlasi peavad kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavad sisaldama prügistamise, sealhulgas
mereprügi tekkimise vähendamise ja koristamise meetmeid. Kohaliku omavalitsuse üksustel on
oluline roll prügistamise, sealhulgas mereprügi vähendamises ja koristamises. Prügistamise
vähendamise ja koristamise meetmed sõltuvad kohaliku omavalitsuse üksusest ning sellest, kas
ja millised puhkealad, avalikud pargid, rannad, veekogud jm on kohaliku omavalitsuse üksuse
territooriumil, kuidas on juba varem prügistamise probleemiga tegeletud (näiteks ühekordselt
kasutatavate plastnõude kasutamise piiramine avalikel üritustel, prügikastide paigaldamine
randadesse, sadamatesse või puhkealadele, teavitus- või koristamiskampaaniad,
jäätmejaamade lahtiolekuajad ja vastuvõetavad jäätmeliigid) jm.
Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekava tuleb ajakohastada vähemalt iga viie aasta järel. Kui
liigiti kogumisest on tehtud erandeid, tuleb need samuti vähemalt iga viie aasta järel üle
vaadata.
Juhime tähelepanu ka juba algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavadele kehtivatele
õigusnormidele ja rakendustähtaegadele, mida käsitlevad JäätS § 13611 ja JäätsS § 13613
.
§ 13611. Enne käesoleva paragrahvi jõustumist pooleli olevate korraldatud jäätmeveo
riigihangete, kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavade kehtestamise ja muutmise ning
kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjade kehtestamise ja muutmise menetluse
lõpetamine4
(1) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud korraldatud jäätmeveo riigihangete
menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.
(2) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmekavade kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva paragrahvi
jõustumist kehtinud õigusnorme.
(3) Enne käesoleva paragrahvi jõustumist algatatud kohaliku omavalitsuse üksuse
jäätmehoolduseeskirjade kehtestamise ja muutmise menetlusele kohaldatakse enne käesoleva
paragrahvi jõustumist kehtinud õigusnorme.
JäätsS § 13613. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirja ja jäätmekavade
muudatuste rakendamise tähtaeg
Kohaliku omavalitsuse üksused peavad viima jäätmehoolduseeskirjad ja jäätmekava § 31 lõikes
1, 3, 4 ja 6, § 42 lõikes 3, § 43 lõigetes 1, 5 ja 6 ning § 71 lõike 2 punktides 11
, 7, 8 ja 11
sätestatuga kooskõlla alates jäätmehoolduseeskirja või jäätmekava muutmisest või uue
kehtestamisest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.
2. Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri
Jäätmehoolduseeskiri peab sisaldama valdkonna eest vastutava ministri määruses nimetatud
olmejäätmete liigiti kogumise korda. Valdkonna eest vastutava ministri määruse all on mõeldud
JäätS § 36 lõike 5 alusel kehtestatud määrust, mida lühendatult kutsutakse sortimismääruseks.
Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb eraldi koguda paber ja kartong, plastid, metallid,
klaas, biolagunevad jäätmed, bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed, pakendid,
puit, tekstiil, suurjäätmed (nt mööbel), probleemtoodete jäätmed (nt lambid, patareid,
elektroonikaseadmed) ja ohtlikud jäätmed. Jäätmehoolduseeskiri peab sisaldama kõikide
nimetatud jäätmeliikide kogumise korraldust. Eraldi nimetatakse jäätmeliigid, mis on hõlmatud
korraldatud olmejäätmeveoga tekkekohalt kogumisega, ja jäätmeliigid, mille kogumine toimub
jäätmejaamade või -punktide kaudu.
Jäätmehoolduseeskiri peab sätestama jäätmete kogumiskoha või -kohad, kuhu tuleb korraldatud
jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada, sealhulgas annab teavet
korduskasutamiseks ettevalmistamise kohtadest.
Jäätmehoolduseeskiri peab sisaldama jäätmete liigiti kogumise arendamise nõudeid koos
tähtaegadega jäätmeliikide kaupa ja JäätS § 31 lõikes 6 sätestatud erandeid. Kohaliku
omavalitsuse üksusele ei lange enam kohustust korraldada jäätmete sortimist, mis on viidud 5
seaduse mõistes järeltegevuseks, mida teeb jäätmekäitleja. Kohaliku omavalitsuse üksuse
ülesanne on korraldada jäätmete liigiti kogumist.
Jäätmehoolduseeskirjas tuleb tähelepanu pöörata ka ohtlikke aineid sisaldavate materjalide
eraldamisele enne hoonete lammutamist ning ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele.
Ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumise hõlbustamiseks peab jäätmehoolduseeskiri
sisaldama lisaks käitlemise nõuete kehtestamisele teavet ehitus- ja lammutusjäätmete
kogumiskohtadest. See hõlmab muu hulgas ka tekkekohal liigiti kogutud puidu, betooni, telliste,
plaatide, keraamika, kivide, metalli, klaasi, plasti ja kipsi kogumiskohti. Tegemist võib olla ühe või
mitme kogumiskohaga, kus kogutakse eri liiki ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Hiljemalt 31. detsembrist 2023 on kohustuslik biojäätmete tekkekohalt kogumine. Selleks, et
vältida jäätmetöötlust, millega ressursid satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele, ning
edendada jäätmete ringlussevõttu, on oluline biojäätmed muudest olmejäätmetest eraldi
koguda. Seni on kohaliku omavalitsuse üksused hõlmanud biojäätmed korraldatud jäätmeveoga
osaliselt, näiteks alates teatud korterite arvuga kinnistutel või ettevõtetes, kus tekib biojäätmeid
nädalas teatud kogus.
On ka kohaliku omavalitsuse üksuseid, kus biojäätmed ei ole korraldatud jäätmeveoga seni üldse
hõlmatud. Edaspidi peab olema elanikel ja ettevõtetel olenemata korterite, istekohtade vm
arvust ja tekkekogusest võimalik biojäätmeid, eelkõige köögi- ja sööklajäätmeid jäätmevedajale
üle anda. Kui biojäätmed on võimalik tekkekohal ringlusse võtta ning kinnistul on olemas
võimalused kodukompostimiseks, ei pea toimuma biojäätmete regulaarset äravedu. Kohaliku
omavalitsuse üksus peab aga olema veendunud, et kinnistul tõepoolest biojäätmeid
kompostitakse ja ka saadud materjali on võimalik kasutada nõuetekohaselt, et oleks tagatud
biojäätmete segaolmejäätmete või muude jäätmete hulka mitte sattumine. Kohaliku
omavalitsuse üksusel on ühtlasi õigus (kuid mitte kohustus) lubada koos biojäätmetega koguda
samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmeid, mis vastavad Euroopa
standarditele või samaväärsetele riiklikele standarditele pakendite taaskasutamise kohta
kompostimise või biolagundamise teel. Sellised on näiteks standardile EN 13432 vastavad
biolagunevad ja komposteeruvad pakendid. Kui käitluskohas saab selliseid jäätmeid kompostida
ja kohaliku omavalitsuse üksus jäätmehoolduseeskirjas biojäätmetega koos muude
biolagunevate materjalide kogumist täpsustab, on vaja ka elanikke teavitada, et nad oskaksid
otsida pakenditelt infot ja märgiseid standardite kohta ning oleksid kursis, millised on
tööstuslikuks kompostimiseks sobilikud jäätmed. Näiteks ei ole mitmed biolagunevad kilekotid
siiski mõeldud koduskompostimiseks, vaid vajavad täielikuks lagunemiseks tööstuslikku
protsessi. Selliseid biolagunevaid kilekotte võiksid biojäätmete eraldi kogumiseks kasutada
pigem need, kellelt biojäätmed ära viiakse.
Kohaliku omavalitsuse üksustele seati tekstiilijäätmete liigiti kogumise korraldamise tähtaeg,
milleks on 1. jaanuar 2025. Kohustus kodumajapidamises tekkivaid tekstiilijäätmeid koguda
sisaldus juba varem keskkonnaministri 16.01.2007 määruses nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord
ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõikes 2 ning kohaliku omavalitsuse üksused 6
peavad seda kohustust juba täitma. Samas kehtis seni leevendus, et jäätmeid kogutakse liigiti,
kui see on tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult teostatav, kuid edaspidi sellist
leevendust enam teha ei saa, sest need kuuluvad JäätS § 31 lõikes 6 sätestatud erandite alla.
Tekstiilijäätmete eraldi kogumiseks tuleb leida võimalused ka neil kohaliku omavalitsuse
üksustel, kes seni on tulenevalt klauslist „tehniliselt, keskkonnaseisukohast ja majanduslikult
teostatav“ jätnud tekstiilijäätmed liigiti kogumata.
3. Korraldatud jäätmevedu
JäätS § 31 lg 4 sisaldab nüüd kohaliku omavalitsuse üksuse kohustust tagada biojäätmete liigiti
kogumine tekkekohalt või biojäätmete ringlussevõtt tekkekohal alates uutest korraldatud
jäätmeveo hangetest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks. Olukorras, kus kohaliku
omavalitsuse üksused teevad uued korraldatud jäätmeveo hanked enne 2023. aasta lõppu, on
vajalik biojäätmete liigiti kogumine lahenada uue hankega.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul tuleb täita JäätS § 1363
lõigetes 1 ja 2
nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve. Selleks, et kohaliku omavalitsuse üksuse
korraldatud taaskasutamine saaks panustada olmejäätmete ringlussevõttu, tuleb olulised
jäätmevood hõlmata korraldatud jäätmeveoga ja määrata neile käitluskoht või -kohad, kus on
tagatud jäätmete ringlussevõtt. Näiteks kui kohaliku omavalitsuse üksus lisab korraldatud
jäätmeveo koosseisu ainult segaolmejäätmed ja need taaskasutatakse energiakasutusega
põletades või kõrvaldatakse, ei võimalda selline korraldus saavutada olmejäätmete
ringlussevõtu sihtarve. Kui kohalik omavalitsus hõlmab korraldatud jäätmeveoga lisaks näiteks
biojäätmed ja määrab neile käitluskoha, suureneb tõenäosus saavutada olmejäätmete
ringlussevõtu sihttase. Seega, mida rohkem jäätmeliike kohalik omavalitsus korraldatud
jäätmeveoga hõlmab ja määrab neile käitluskoha, kus on tagatud ringlussevõtt, seda enam saab
kohaliku omavalitsuse üksus panustada olmejäätmete ringlussevõtu sihttaseme saavutamisse.
Laiemalt on taaskasutamise eesmärk edendada ringmajandusele üleminekut ja tagada puhas
elu- ja looduskeskkond.
4. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete liigiti kogumist, et võimaldada nende
korduskasutuseks ettevalmistamist, ringlussevõttu või muud taaskasutamist võimalikult suures
ulatuses. Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt korraldatud jäätmete liigiti kogumise eesmärk on 7
muu hulgas jäätmeseaduse § 1363
lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu
sihtarvude täitmine.
Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete
taaskasutamise või kõrvaldamise. Kohaliku omavalitsuse üksus võib korraldada ka muude
jäätmete taaskasutamist või kõrvaldamist. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud
taaskasutamise eesmärk korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide puhul on muu hulgas
täita käesoleva seaduse § 1363
lõigetes 1 ja 2 nimetatud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve.
Olmejäätmeid tuleb korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta:
1) alates 2025. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 55 protsendi ulatuses nende jäätmete
kogumassist kalendriaastas;
2) alates 2030. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 60 protsendi ulatuses nende jäätmete
kogumassist kalendriaastas;
3) alates 2035. aasta 1. jaanuarist – vähemalt 65 protsendi ulatuses nende jäätmete
kogumassist kalendriaastas.
Tõhusamaks ringlussevõtuks piiratakse jäätmeseaduse muudatustega ka jäätmete põletamist ja
ladestamist. Seati piirangud liigiti kogutud jäätmete põletamisele ja ladestamisele. Ühtlasi lisati
piirang, mille kohaselt alates 2030. aasta 1. jaanuarist on keelatud ladestada ringlussevõtuks või
muuks taaskasutamiseks sobivaid jäätmeid, eelkõige olmejäätmeid. See käsitleb ka liigiti
kogumata jäätmeid. Alates 2035. aasta 1. jaanuarist ei tohi prügilasse ladestavate olmejäätmete
kogus ületada 10 massiprotsenti tekitatud olmejäätmete üldkogusest samal aastal.
5. Pakendijäätmete käitlemise korraldamine
JäätS § 31 lõikega 5 luuakse kohaliku omavalitsuse üksusele sõnaselge võimalus korraldada
tekkekohalt pakendijäätmete kogumine. Kohaliku omavalitsuse üksus võib pakendijäätmete
tekkekohalt kogumist korraldada kokkuleppel pakendijäätmetega tegeleva
taaskasutusorganisatsiooniga. Sellisel juhul tagatakse taaskasutusorganisatsioonile osalemine
pakendijäätmete taaskasutamise korraldamisel proportsionaalselt tema turuosaga. Kohaliku
omavalitsuse üksus võib koguda pakendijäätmeid pakendimaterjali liikide kaupa või
pakendimaterjali liikide koos kogumisena. Kogumise viisi otsustab sellisel juhul kohaliku
omavalitsuse üksus.
Kohaliku omavalitsuse üksus leiab näiteks kontsessioonihanke tulemusel vedaja, kes lisaks
teistele jäätmeliikidele veab kogu jäätmeveopiirkonnas ka pakendijäätmeid tekkekohast. Kui 8
kohaliku omavalitsuse üksus korraldab kokkuleppel taaskasutusorganisatsiooniga
pakendijäätmete tekkekohal kogumist, võib pakendiseaduse kohaselt
taaskasutusorganisatsioon kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada
pakendiseaduse § 17
1
lõikes 1 nimetatud pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning
kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu proportsionaalselt pakendijäätmete
tekkekohalt kogumisega liitunute arvuga.
Ka varem on kohaliku omavalitsuse üksusel olnud õigus pakendijäätmete kogumine korraldatud
jäätmeveoga hõlmata, kuid praktikas ei ole seda võimalust laialdaselt kasutatud. Selline õigus
tuleneb JäätSi § 66 lõikest 2.
JäätS § 69 lg 43
lisatud sätte kohaselt ei ole jäätmevaldajal kohustust liituda korraldatud jäätmeveo
pakendijäätmete tekkekohal kogumisega, kui selle teenuse tasu on rohkem kui 0,30 eurot
kogumiskorra kohta. Oluline on, et jäätmevaldajal on kõrgema teenuse tasu puhul otsustusõigus
ja valikuvõimalus, kas kasutada pakendijäätmete tekkekohalt kogumise teenust vastava tasu
eest või viia pakendijäätmed avalikku pakendijäätmete kogumiskohta. Pakendijäätmete
tekkekohal kogumise teenuse tasu 0,30 eurot kogumiskorra kohta on määratud, arvestades
tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2, mille kohaselt on isikliku sõiduauto kasutamise eest
tööülesannete täitmisel hüvitiseks 0,30 eurot kilomeetri kohta. Pakendiseaduse § 171
lõike 1
punktides 1 ja 2 nimetatud pakendijäätmete kogumiskohad peavad jäätmevaldajatest jääma
maksimaalselt ühe kilomeetri kaugusele.
Pakendiseaduse § 171 lõike 1 punkti 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse territooriumil
paiknevates asulates olema pakendijäätmete kogumiskoht. Seega jäätmevaldaja jaoks ei tohi
muutuda pakendijäätmete äraandmine kallimaks, kui see praegu on. Juhul, kui kohaliku
omavalitsuse üksus ei korralda pakendijäätmete tekkekohal kogumist või kui teenustasu on
suurem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, kehtib paralleelselt pakendiseaduses sätestatud
olukord, kus pakendijäätmeid koguvad taaskasutusorganisatsioonid kas avaliku
pakendijäätmete kogumisvõrgustiku kaudu või tekkekohalt ning jäätmevaldaja ei pea
korraldatud jäätmeveo raames pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega liituma.
Pakendiseaduse § 171
lg 4
1
kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus nüüdsest korraldada
ületäitunud avalike pakendijäätmete konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete
käitlemist. Siiski tuleb enne konteinerite ja sinna ümber kogunenud pakendijäätmete käitlema
asumist taaskasutusorganisatsioonile võimalus anda oma kohustused täita. Kui
taaskasutusorganisatsioon oma kohustusi ei täida, korraldab kohaliku omavalitsuse üksus
pakendijäätmete käitlemise ja esitab arve taaskasutusorganisatsioonile. Aeg, mille jooksul
kohalik omavalitsus ületäitunud pakendikonteinereid tühjendama asub, tuleb kokku leppida
kohaliku omavalitsuse üksuse ja taaskasutusorganisatsiooni vahel sõlmitavas lepingus. Samuti
tuleb lepingus ette näha viisid, kuidas konteinerite ületäitumine ja pakendijäätmete
konteinerite ümbrusesse ladustamine on fikseeritud. Kui konteineri ületäitumise põhjuseks on
muud jäätmed, siis selle tühjendamise eest taaskasutusorganisatsioonile arvet esitada ei saa.9
Lisaks loob jäätmeseaduse muudatus võimaluse kohaliku omavalitsuse üksusele korraldada
tekkekohalt pakendijäätmete kogumist. Kohaliku omavalituse üksus võib seda teha kokkuleppel
taaskasutusorganisatsioonidega. See tähendab, et täpsemad tingimused lepitakse kokku
taaskasutusorganisatsiooni(de) ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelises kokkuleppes. Oluline
on, et taaskasutusorganisatsioonidele tagatakse osalemine pakendijäätmete taaskasutamise
korraldamisel proportsionaalselt nende turuosaga ning pakendiseaduse kohaselt võib
taaskasutusorganisatsioon kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada avalike
pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja
mahtu proportsionaalselt pakendijäätmete tekkekohalt kogumisega liitunute arvuga.
Kui kokkulepet taaskasutusorganisatsioonidega ei saavutata, siis toimub pakendijäätmete
kogumine nii tekkekohalt kui ka avaliku kogumisvõrgustiku kaudu. Kui kohaliku omavalitsuse
üksus on pakendijäätmete tekkekohal kogumise korraldanud JäätS § 31 lõike 5 või § 66 lõike 2
kohaselt ning jäätmevaldajalt kogutakse pakendijäätmete tekkekohal kogumise teenuse tasuna
rohkem kui 0,30 eurot kogumiskorra kohta, ei ole jäätmevaldajal kohustust selle teenusega
korraldatud jäätmeveo korras liituda. Oluline on, et jäätmevaldajal on kõrgema teenuse tasu
puhul otsustusõigus ja valikuvõimalus, kas kasutada pakendijäätmete tekkekohalt kogumise
teenust vastava tasu eest või viia pakendijäätmed avalikku pakendijäätmete kogumiskohta.
6. Ohtlikud jäätmed kodumajapidamises
Kohaliku omavalitsuse üksus peab korraldama ohtlike jäätmete liigiti kogumise. Kohustus
kodumajapidamises tekkivaid ohtlikke jäätmeid koguda sisaldus samuti varem
keskkonnaministri 16.01.2007 määruses nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud
jäätmete liigitamise alused“ § 3 lõikes 2 ning kohaliku omavalitsuse üksused peavad seda
kohustust juba täitma. Samuti on nõudnud kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete
kogumise korraldamist JäätSi § 65 lõige 2.
Liigiti võib jäätmeid koguda kohtkogumise (tekkekohalt kogumise), kogukonnapõhise
kogumise, vastuvõtusüsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Jäätmete liigiti kogumine
võimaldab tõsta korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra, tõhustada
ringlussevõttu ja teisese tooraine kasutuselevõttu, et vältida jäätmetöötlust, millega ressursid
satuvad jäätmehierarhia madalamatele astmetele.10
7. Materjalide eemaldamine ehitiste lammutamisel
JäätSi täiendati §-ga 291
, mille eesmärk on edendada valikulist lammutamist. Ehitise
lammutamisel tuleb eemaldada ohtlikke aineid sisaldavad materjalid (nt eterniit) ning muud
materjalid, mis on sobilikud korduskasutuseks või ringlussevõtuks (nt puhas immutamata puit).
Ehitus- ja lammutusobjektidel kogutakse tekkinud jäätmed sageli ühte konteinerisse ja
suunatakse segaprahina jäätmekäitlusettevõtetesse edasisele sortimisele. Materjalide
korduskasutuse ja jäätmete ringlussevõtu puhul on väga oluline materjali kvaliteet.
Lammutamisel võimalikult suures ulatuses materjalide liigiti eemaldamine hõlbustab
materjalide korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu. Materjali liigiti eraldamise peab tagama
lammutustööde tegija. Ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehitus- ja lammutustööde
käigus tekkinud jäätmeid, sealhulgas jäätmeid, mis tekivad eramajapidamistes väiksemate
hobiehitus- ja lammutustööde tulemusel.
7.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse järelevalve õigus
JäätS § 119 lõikega 21
lisati kohaliku omavalitsuse üksusele või asutusele õigus teha JäätSi §-s
291
sätestatud nõuete täitmise alast järelevalvet. Ehitiste lammutamine on osa ehitusseadustiku
alusel toimuvast tegevusest, mille järelevalve on suuremas osas kohaliku omavalitsuse üksuse
pädevusse jääv valdkond. Kohaliku omavalitsuse üksusel on ehitusteatiste, ehituslubade ja
ehitusdokumentide põhjal ülevaade ehitustegevusest. Seega kajastub JäätSi §-s 291 nimetatud
tegevus kohaliku omavalitsuse üksuse menetletavates dokumentides ning kohaliku
omavalitsuse üksusel on ülevaade toimuvast ja saab vajaduse korral kontrollida
keskkonnanõudeid ehitustegevuses ja hoonete lammutamisel. Sätte tõhusaks rakendumiseks
peavad kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusvaldkonna ja keskkonnavaldkonna eest vastutavad
ametnikud tegema koostööd (ehitusvaldkonna dokumentide menetlemisse kaasatakse
keskkonnaspetsialist).
Oleme seadusekuulekad!
Jäätmete liigiti kogumise juhendid on leitavad Keskkonnaministeeriumi veebilehel:
https://www.envir.ee/et/liigiti-kogumise-juhendid-ja-sildid
Kuhuviia.ee veebilehel, kus on ka ai-formaadis kujundfailid:
https://drive.google.com/drive/folders/11iYaH_BPjaKjBh1shYkZJ6OQeIJK5pK