Jäätmevaldkonna osapoolte ühispöördumine seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE

Riigikogu keskkonnakomisjon

keskkonnakomisjon@riigikogu.ee

 

 Jäätmevaldkonna osapoolte ühispöördumine  seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE

 

Lugupeetud Rainer Vakra!

 

Pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonid, pakendiorganisatsioon ning korteriühistute liit pöörduvad Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga nr 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole pakendiettevõtjad).

Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid leiavad, et Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek ei ole kõige mõistlikum ja kuluefektiivsem lahendus olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks ja seda järgmistel põhjustel.

  1. Eesti jäätmevaldkonna kõige suuremad murekohad ei ole seotud pakendijäätmetega, vaid olmejäätmete ringlussevõtuga. Kui pakendijäätmete ringlussevõtu määr on Eestis üle 60%, siis olmejäätmete puhul on see vaid ca 30%.

Pakendijäätmed moodustavad olmejäätmetest vähem kui kolmandiku. Muudatusettepanek ei avalda mingit mõju rohkem kui kahele kolmandikule olmejäätmetest ning seetõttu ei aita ettepanek tagada ka 50%-list olmejäätmete ringlussevõtu nõuet.

  • Olmejäätmete ja pakendijäätmetega seonduvad muudatused mõjutavad otseselt sadu tuhandeid inimesi ja tuhandeid ettevõtteid ning muudatusega kaasnev mõju võib ulatuda miljonitesse eurodesse. Seetõttu tuleb enne muudatuste tegemist kaaluda erinevaid alternatiive ning hinnata nende mõjusid, et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus. Kahjuks ei ole Keskkonnaministeerium pidanud vajalikuks analüüsida muudatusettepanekuga kaasnevaid mõjusid, ei ole analüüsinud muid alternatiive ning ei ole kaasanud muudatusettepaneku väljatöötamisse jäätmevaldajaid, kohalikke omavalitsusi, korteriühistuid pakendiorganisatsioone, pakendiettevõtteid ega meile teadaolevalt ka teisi jäätmevaldkonna osapooli.

 

  1. Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid soovitavad olmejäätmete ringlussevõtu suurendamiseks tõsta inimeste teadlikkust ning kaaluda biojäätmete eraldamist olmejäätmetest. Kui biojäätmed ei satu enam olmejäätmete konteinerisse ning ei määri teisi olmejäätmeid (nt pakendijäätmeid), siis on hiljem võimalik olmejäätmeid edukamalt sorteerida ning ringlusse võtta. Lisaks tuleb analüüsida ka muid regulatiivseid ja mitteregulatiivseid lahendusi (nt avaliku pakendikonteinerite võrgustiku tihendamine, teatud piirkondades pakendijäätmete kogumine jäätmete tekkekohas jne), et leida ühiskonna jaoks sobivaim lahendus. Peame vajalikuks ka jäätmeliikide lõikes analüüside läbiviimist, et saada ülevaade hetkeolukorrast ning leida mõistlikud ja kuluefektiivsed lahendused konkreetse jäätmeliigi taaskasutuse ja ringlussevõtu suurendamiseks. Heaks näiteks on siin tarbimisjärgsed tekstiilijäätmed, mille osas algab selline analüüs Eestis 2019.a.
  2. Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek ei ole seotud jäätmeseaduse eelnõu peamise eesmärgiga ehk jäätmeseaduse ja pakendiseaduse kodifitseerimisega. Keskkonnaministeeriumi ettepanek on otseselt seotud jäätmete raamdirektiivi ning pakendite ja pakendijäätmete direktiiviga, mis tuleb üle võtta hiljemalt 4. juuli 2020. Seega puudub hetkel vajadus lisada muudatusettepanek jäätmeseaduse eelnõusse.

 

Eeltoodud põhjustel teevad ühispöördumisega liitunud organisatsioonid Riigikogu keskkonnakomisjonile ettepaneku jätta Keskkonnaministeeriumi muudatusettepanek nr 61 jäätmeseaduse eelnõusse lisamata.

Soovitame Keskkonnaministeeriumil luua laiapõhjaline töögrupp, et koos erinevate jäätmevaldkonna osapoolte esindajatega otsida Eesti jaoks kõige sobivam lahendus olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu suurendamiseks. Ühispöördumisega liitunud organisatsioonid kinnitavad, et on valmis selles protsessis osalema.

 

Lugupidamisega

 

/allkirjastatud digitaalselt/

 

Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor

Andres Jaadla, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees

Siret Kivilo, Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige

Pöördumisega on liitunud:

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Eesti Kaupmeeste Liit

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Mittetulundusühing Jäätmehalduskeskus

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Masinatööstuse Liit

Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

Eesti Aiandusliit

Eesti Väikekauplejate Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Õlletootjate Liit

Eesti Kalaliit

Eesti Leivaliit

E-kaubanduse liit

Scroll to Top