Määratlemata

Edaspidi on kõik pakendikonteinerid Eestis ühesuguselt tähistatud ning pakendite äraandmine peaks tavainimese jaoks edaspidi lihtsam ja loogilisem olema. Muudatusega loodetakse suunata inimesi rohkem pakendeid ringlusse andma. Pakendikonteineri kleebis Eesti Pakendiringlus OÜ, Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Taaskasutusorgansiatsioon MTÜ, mis korraldavad Eestis pandita pakendite kogumist ja taaskasutusse suunamist, haldavad kolme organisatsiooni peale umbes 6 000 klaasi-, papi- […]

Eesti leidis tee prügitrahvist pääsemiseks Tootjate vankumatu vastuseis pani keskkonnaministeeriumi senistest jäätmereformi kavadest loobuma, prügitrahvi vältimiseks ostetakse viis aastat lisaaega ringlusse võetavate jäätmete arvutamismetoodika muudatusega. Kava muuta jäätmete liigiti kogumist majapidamiste juurest on koostatud kaks ja pool aastat. Lisaks ressursside raiskamise vähendamisele oli lisamotivatsioon Euroopa Liidu reeglites: kui Eesti järgmisel aastal poolt olmejäätmetest ringlusse võtta

Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja Keskkonnaministeerium esitles eile ettepanekute paketti, millega tahetakse oluliselt suurendada jäätmete liigiti kogumist, põhjustades kokku tulnud erialainimeste seas paksu pahameelt. Eesti peab jäätmete ringlusse võttu suurendama, vastasel korral võib Brüssel Eestit trahvida miljonitesse ulatuva summaga. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul pole kõik ministeeriumi välja pakutud mõtted mõeldud koheseks rakendamiseks. «Me tahame otsused

Miks, kuidas ja missugust pakendit koguda? Siret Kivilo   “Saaremaa vallavalitsus otsustas likvideerida Kuressaarest ja Kudjapelt enamiku avalikke pakendipunkte, et minna üle pakendite tekkekohal kogumisele,” kirjutab Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo. “Tundub, et see ei ole loodussäästlik lahendus.” Üle Eesti kasvab inimeste arv, kes toovad oma pakendijäätmed avalikesse pakendikonteineritesse. ETO suunas eelmisel aastal taaskasutusse üle

Palun ärge tooge olmeprügi pakendikonteineritesse või nende kõrvale.   MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on tootjate poolt loodud ettevõte, mille ülesandeks on koguda ja taaskasutada võimalikult palju pakendijäätmeid. Mõistlik tarbimine koos oskusliku taaskasutamisega säästab loodusressursse ja vähendab jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. Kuigi igal kortermajal või eramul on võimalus tellida oma maja tarbeks eraldi pakendikonteiner, ei

Tarbija maksab kõik tasuta lubatu kinni Siret Kivilo Eelmise aasta lõpus üritati jõustada jäätmeseaduse muudatust, millega taheti muuta pakendijäätmete kogumine iga elamu juures kohustuslikuks. Selline suur muudatus eeldab põhjalikke mõjuhinnanguid, mida aga ei tehtud. Oluline on mõista kulude suurust, valida majanduslikult otstarbekaim ja keskkonda vähim koormav kogumislahendus ning otsustada, kes millise osa kuludest kannab. Pakendijäätmed

                                                                                Jäätmeseadus kukkus riigikogust välja Riigikogu keskkonnakomisjon otsustas, et aastaid menetletud jäätmeseaduse eelnõu on vaja põhjalikult muuta, mistõttu ei saadeta seda teisele lugemisele, kirjutab ERR. “Lahkarvamusi jäi siiski olulistes küsimustes liialt palju, et eelnõu edasi menetleda,” ütles ringhäälingule keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra, kelle hinnangul oleks keskkonnaministeerium pidanud tegema põhjalikumat tööd, et eelnõu oleks olnud paremini

Uus jäätmeseadus võib tuua miljonitesse ulatuvad kulud Kaubanduskoda koos suure osa jäätmevaldkonna osapooltega ei toeta jäätmeseaduse eelnõud, mis on tänaseks riigikogus menetlusel olnud 17 kuud. Eelnõu on ebaselge, paljude muudatuste järele puudub praktiline vajadus ning esineb risk, et eelnõusse lisatakse kohustusi, millega seonduvad suured kulutused nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. 2 seaduse ühendamiseks puudub praktiline

Riigikogu keskkonnakomisjon keskkonnakomisjon@riigikogu.ee    Jäätmevaldkonna osapoolte ühispöördumine  seoses jäätmeseaduse eelnõuga 495 SE   Lugupeetud Rainer Vakra!   Pakendiettevõtjate esindusorganisatsioonid, pakendiorganisatsioon ning korteriühistute liit pöörduvad Riigikogu keskkonnakomisjoni poole seoses Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud jäätmeseaduse eelnõu muudatusettepanekuga nr 61, mille kohaselt peavad pakendiorganisatsioonid tagama pakendijäätmete tasuta äraveo ja käitlemise jäätmevaldajate juurest (eramajad, korteriühistud, juriidilised isikud, kes ei ole

Pakendite kogumine läheb maksma üle 10 miljoni euro Kui riigikogu võtab vastu seadusemuudatuse, et iga eramaja, korteriühistu ja ettevõtte juures tuleb pakendeid koguda eraldi muudest jäätmetest, siis suurenevad ettevõtete ja majapidamiste kulud rohkem kui 10 miljoni euro võrra aastas, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras. Praegu koguvad kolm taaskasutusorganisatsiooni pakendijäätmeid kokku peamiselt