Author name: Rainer Ramjalg

Viimastel päevadel on ajakirjanduses ilmunud rohkelt emotsionaalseid artikleid, mis jätavad mulje teatud huvigruppide püüdlusest suunata poliitikuid tegema neile sobivaid otsuseid jäätmekäitlusturul. Artiklite põhisisu on olnud, et kõik pakendid põletatakse ning inimestele valetatakse nende taaskasutamise kohta ning peamine lahendus on võimalikult laiaulatuslik kui mitte kohustuslik pakendijäätmete kogumine (kohtkogumine) iga maja juurest kollase kilekoti või konteineriga. Kahjuks […]

Jäätmevaldkonna soovituskiri pakendijäätmete kogumise kohta 3. märts 2021 Möödunud nädalal lahvatanud pakendijäätmete saaga on ummistanud nii mõnegi ametniku postkasti või telefoniliini küsimustega, kas kõik kirjutatu vastabki tõele ning kas jäätmeid enam liigiti koguda polegi mõtet? Keskkonnaministeerium koostöös haldusalaga on kokku pandud alljärgnevad selgitused, millest saab vastamiseks vajalikku infot. 1. Pakendite liigiti kogumine ei ole „üks

                                                        Pakendimull läks lõhki “Pakendijäätmete ja muude jäätmete kogumise andmine paari suure firma kätte riigis lasebki tekitada olukorra, kus arvude ja koodidega saab mängida,” kirjutab Heino Vipp, endine

Ahoii loodussõbrad lasteaedades ja koolides! Keskkonnake tuleb nüüd oma programmiga ka sinna, kus on palju värsket õhku! Tähtis, et oleks varjualune, olgu see siis mõni avatud katusealune, paviljon või telk. Samuti oleks vajalik elektripistik 220 voolu ühendusega. Lapsed võivad võtta vabalt, istudes vaibal, matil või puupakkudel.  Eesti Taaskasutusorganisatsiooni MTÜ (ETO) viib koolides ja lasteaedades läbi

AS ESTKO astus ETO liikmeks   7. oktoobril 2020.a. võeti AS Estko vastu ETO liikmete hulka. AS Estko alustas oma tegevust 1991. aastal. Ettevõtte põhitegevusaladeks on professionaalsete puhastusainete arendus, tootmine ja müük, puhastustarvikute ning pehme paberi vahendus. Peamisteks klientideks on suurköögid, koristusfirmad, autopesulad, toiduainetööstused ja põllumajandusettevõtted. Ettevõte kuulub 100% Eesti kapitalile. AS Estko juhtimissüsteem on

Eesti leidis tee prügitrahvist pääsemiseks Tootjate vankumatu vastuseis pani keskkonnaministeeriumi senistest jäätmereformi kavadest loobuma, prügitrahvi vältimiseks ostetakse viis aastat lisaaega ringlusse võetavate jäätmete arvutamismetoodika muudatusega. Kava muuta jäätmete liigiti kogumist majapidamiste juurest on koostatud kaks ja pool aastat. Lisaks ressursside raiskamise vähendamisele oli lisamotivatsioon Euroopa Liidu reeglites: kui Eesti järgmisel aastal poolt olmejäätmetest ringlusse võtta

Ministeerium vihastas jäätmespetsialistid välja Keskkonnaministeerium esitles eile ettepanekute paketti, millega tahetakse oluliselt suurendada jäätmete liigiti kogumist, põhjustades kokku tulnud erialainimeste seas paksu pahameelt. Eesti peab jäätmete ringlusse võttu suurendama, vastasel korral võib Brüssel Eestit trahvida miljonitesse ulatuva summaga. Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kaupo Heinma sõnul pole kõik ministeeriumi välja pakutud mõtted mõeldud koheseks rakendamiseks. «Me tahame otsused

Miks, kuidas ja missugust pakendit koguda? Siret Kivilo   “Saaremaa vallavalitsus otsustas likvideerida Kuressaarest ja Kudjapelt enamiku avalikke pakendipunkte, et minna üle pakendite tekkekohal kogumisele,” kirjutab Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO) juhatuse liige Siret Kivilo. “Tundub, et see ei ole loodussäästlik lahendus.” Üle Eesti kasvab inimeste arv, kes toovad oma pakendijäätmed avalikesse pakendikonteineritesse. ETO suunas eelmisel aastal taaskasutusse üle

Palun ärge tooge olmeprügi pakendikonteineritesse või nende kõrvale.   MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on tootjate poolt loodud ettevõte, mille ülesandeks on koguda ja taaskasutada võimalikult palju pakendijäätmeid. Mõistlik tarbimine koos oskusliku taaskasutamisega säästab loodusressursse ja vähendab jäätmetest tulenevat kahjulikku mõju keskkonnale. Kuigi igal kortermajal või eramul on võimalus tellida oma maja tarbeks eraldi pakendikonteiner, ei

Tarbija maksab kõik tasuta lubatu kinni Siret Kivilo Eelmise aasta lõpus üritati jõustada jäätmeseaduse muudatust, millega taheti muuta pakendijäätmete kogumine iga elamu juures kohustuslikuks. Selline suur muudatus eeldab põhjalikke mõjuhinnanguid, mida aga ei tehtud. Oluline on mõista kulude suurust, valida majanduslikult otstarbekaim ja keskkonda vähim koormav kogumislahendus ning otsustada, kes millise osa kuludest kannab. Pakendijäätmed