Pakendid taaskasutusse
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) on juba üle 10 aasta organiseerinud pakendijäätmete liigiti kogumist ja nende taaskasutusse suunamist.
Keila lehe küsimustele vastab ETO juhatuse liige Siret Kivilo.
Kuidas toimub pakendite kogumine läbi taaskasutusorganisatsiooni ja mis saab pakenditest edasi?
MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) kogub ja suunab taaskasutusse pandiga koormamata pakendijäätmeid, mis tekivad nii ettevõtetes kui kodudes. Tarbijal on võimalus pakendijäätmetest tasuta vabaneda, tuues pakendijäätmed eelnevalt sorteerituna ja puhastatuna pakendikonteinerisse.
ETO on paigaldanud avalikult kasutatavatesse kogumispunktidesse üle paari tuhande pakendikonteineri üle Eesti, paljudes kohtades on eraldi kogumismahutid klaas-, paber- ja segapakendi kogumiseks.
Pakendiettevõtjad (tootjad, maaletoojad, müüjad) finantseerivad pakendijäätmete käitlemist enda poolt Eesti turule toodud pakendi koguse ja taaskasutuse sihtmäärade ulatuses. ETO tellib pakendikonteinerite tühjenduse, transpordi ja pakendijäätmete järelsorteerimise ja pakkimise jäätmekäitlejatelt ning korraldab pakendijäätmete taaskasutusse suunamise. Kunas pakendite taaskasutamise sihtmäärad on kõrged ja taaskasutuseks sobivat kvaliteetset toormematerjali napib, püüame kogutud jäätmevoost võimalikult palju väärtuslikku materjali välja sorteerida. Kahjuks tuuakse avalikkuse kasutuses olevatesse pakendikonteineritesse prügi – jäätmeid, mis ei ole pakend. Prügi pakendikonteineris võib rikkuda väärtusliku pakendimaterjali kvaliteeti sedavõrd, et pakend ei sobi taaskasutamiseks ringlussevõtu teel vaid tuleb saata jäätmekütuseks. Prügise pakendikonteineri sisu on ka kulukam ja ebameeldivam sorteerida. Taaskasutuskonteinerisse toodavaid pakendeid ei ole vaja eelnevalt pesta, piisab kui pakend on tootest tühi (vedelam kraam pakendist välja kallatud või nõrutatud). Pakendi puhastamisel soovitame lähtuda mõistlikkuse printsiibist – see tähendab, et kui pakendi tühjendamine tootest ei ole võimalik ilma ebamõistlikult palju ressursse (energiat, aega, vett jms) kulutamata, siis võib sellise pakendi panna prügikasti, mitte taaskasutuskonteinerisse (nt hambapasta tuub).
Pakendijäätmete taaskasutamine toimub nii Eestis kui välismaal. Pakenditest valmistatakse uusi tooteid – näiteks sekundaarsest plastist prügikotte, aiamööblit, lillepotte jpm. Klaas sulatatakse ja vormitakse uuesti pudeliteks ja purkideks.
Sekundaarset metalli on võimalik kasutada väga laialdaselt – mobiiltelefoni korpusest kuni auto varuosadeni. Taaskasutatud paberist ja papist tehakse Räpina Paberivabrikus pakkenurki, kirjatarbeid, dokumendi kaasi ja palju muud.
Mis on suuremad probleemid, millest inimesi teavitada, et süsteem paremini toimiks?
Suurimaks probleemiks on pakendikonteinerite väärkasutamine. Kuigi pakendikonteinerid on varustatud infokleebistega, millel on kirjas kui pildis konteineri otstarve, tuuakse sinna toidujäätmed, kasutatud lapsemähkmeid ja palju muud, mis ei ole pakend.
Elanike teadlikkuse parendamine on meie südameasi, kuid paraku ainuüksi meiepoolsest teavitustegevusest ei piisa. Kui pakendikonteinerisse on toodud loomakorjus, on sellise käitumise taga pigem hoolimatus, mitte teadmatus.
Süsteemi toimimise ajendiks on motiiv, mis suunab inimesi õige asja nimel tegutsema. Mis innustaks elanikke senisest rohkem loodusest hoolima ja pakendijäätmeid taaskasutusse suunama? Majanduslik tasuvus, seadusekuulekus või südametunnistus – hoolimine loodusest.
Kunas pakendite äraveo eest ei pea tarbija maksma, on pakendeid kodusest olmeprügist eraldades võimalik prügiveo kuludelt kokku hoida. Pakendiseadus ja jäätmeseadus kohustavad tarbijat pakendeid liigiti koguma ja taaskasutama – seega pakendijäätmeid olmeprügisse visates rikume seadust.
Paraku puudub ETOl järelevalve või sanktsioneerimise voli, kuid kohalikel omavalitsustel on see olemas. Lõpuks on puhtast elukeskkonnast hoolimine aga südametunnistuse asi ja see saab alguse kodust. Meil on spetsiaalne koolitusprogramm lastele, kus maskott Keskkonnake käib koolides ja lasteaedades mängulisi koolitusi läbi viimas. Koolituse käigus õpitakse pakendeid sorteerima, arutletakse loodushoiu teemadel ja vaadatakse filmi „Meie sõbrad Pakendikud“. Mõnikord tuleb õppida lastelt – paljud pered on saanud innustust koduse jäätmemajanduse kaasajastamiseks ja pakendite liigiti kogumise juurutamiseks just koolituse läbinud laste kaudu.
Euroopas juurutatakse meetmeid, mis vähendaks kaupade pakendamist ja sellest tulenevat negatiivset loodusmõju. Peagi tuleb ka Eestis vähendada pakendamist ja suurendada pakendijäätmete ringlussevõtu mahtu. Paraku tänapäeval päris ilma pakenditeta ei saa.
ETO töötajad on väga tänulikud headele inimestele, kes hoolivad ja pakendeid taaskasutusse toovad. Taaskasutaja poolt vaadatuna võiks neid muidugi rohkem olla – nii pakendeid kui hoolivaid inimesi.
Kas pakendite kogumise kohata peetakse arvestust?
Pakendite üle peab pidama arvestust nii pakendijäätmete turule tooja (pakendiettevõtja) kui pakendijäätmete käitleja. Jäätmekäitlejad peavad esitama nende poolt kogutud pakendijäätmete info Riiklikule Jäätmeregistrile üks kord aastas. ETO peab arvestust taaskasutatud pakendijäätmete üle ja esitab andmed Riiklikule Pakendiregistrile ja Keskkonnaministeeriumile.
Kui palju on Keilas konteinereid?
Pakendiseaduse kohaselt peab Keila linnas paiknema vähemalt üks pakendijäätmete kogumise koht 1 kilomeetri raadiuses. Eestis tegutseb kolm pakendi taaskasutusorganisatsiooni, kes peavad tagama piisaval hulgal kogumiskohtade olemasolu.
ETO finantseerib täna Keilas kaheksa pakendikonteineri teenindamist. Konteinerid paiknevad kolmes asukohas – Tuula tee 4, Pae 9 ja Ülase 11.
Allikas: Keila leht 17.06.2016