Omavalitsusele

Täname omavalitsusi meeldiva ja tulemusliku koostöö eest !

Käesolevaks hetkeks on ETO ja kohalike omavalitsuste koostöö tulemusel üles ehitatud üleriigiline pakendite kogumise süsteem. ETO pakendikonteinerid paiknevad igas linnas ja vallas, moodustades kokku üle paari tuhande kogumiskoha, mille kaudu on elanikel võimalik pakendijäätmetest vabaneda ilma liigseid kulutusi tegemata.

Tulemuslik on olnud ETO ja omavalitsuste koostöö ka pakendijäätmete sorteerimise propageerimisel ning vastavateemalise koolitus- ja  teavitustegevuse korraldamisel elanikkonnale. Senisele praktikale tuginedes on märgata elanike keskkonnaalase teadlikkuse kasvu - pakendikonteineritesse kogutava materjali kvaliteet on aasta aastalt paranenud ning jäätmete liigiti kogumine on populaarne paljudes Eestimaa kodudes.

Elanikkonna jaoks mugava ja toimiva pakendikogumise süsteemi arendamine on tulemuslik üksnes kõigi osapoolte – elanike, omavalitsuste ja taaskasutusorganisatsiooni koostöös.

Valik õigusaktidest, mis sätestavad kohaliku omavalitsuse ülesanded pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel:

Pakendiseadus § 15. Kohaliku omavalitsuse organi kohustused pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel

(1) Kohaliku omavalitsuse organ määrab kindlaks oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestab need jäätmehoolduseeskirjas.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmekavas käsitletakse eraldi pakendi ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldust ning väljaarendamist ja seatud eesmärkide saavutamise meetmeid.

Pakendiseadus § 17¹. Nõuded pakendijäätmete kogumiskohtadele

(1) Tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine:
1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;
2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses;
3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.

(2) Kohaliku omavalitsuse organ peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel täita käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud tingimuste täitmiseks võivad taaskasutusorganisatsioonid omavahel või käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud pakendiettevõtjaga sõlmida kokkuleppeid, kusjuures igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide kogumine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. Kohaliku omavalitsuse organiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.

Pakendiseadus § 26. Järelevalve

(2) Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet, Veterinaar- ja Toiduamet ning valla- ja linnavalitsused.

(5) Valla- ja linnavalitsus on kohustatud teostama järelevalvet oma haldusterritooriumil pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise, kogumise ja taaskasutamise üle.

Jäätmeseadus § 12. Jäätmehoolduse arendamine

(1) Jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset.

(2) Jäätmehoolduse arendamist oma haldusterritooriumil korraldavad omavalitsusorganid.

Jäätmeseadus § 31 sätestab kohaliku omavalitsuse tegevuse jäätmete sortimisel alljärgnevalt:

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.